Lugemine

Tere!

Sel jõuluvaheajal lugesin ma Margus Karu raamatut "Nullpunkt". 

Raamatu peategelaseks on poiss nimega Johannes. Lugu algab sellega, et Johannes vahetab kooli. Enne käis ta koolis Roostal, kuid nüüd sai ta sisse ühte eliitkooli Tallinnas. 

Johannes lootis, et nüüd läheb kõik paremini, aina üles poole. Kahjuks oli kõik teisiti, uus klass ei suhtunud Johannesesse just kuigi hästi. Nad ei tahtnud temaga suhelda, narrisid teda ja tegid tobedaid kommentaare. Johannes ei teadnud millest see tulenes ja oli tänu sellele väga muserdatud. Ka kodus ei olnud Johannesel kerge. Ta ema oli haige ja läks iga pisema kui asja peale närvi. Seepärast olid ka Johannese närvid otsakorral. Et kodust eemale saada läks Johannes tihti pidudele. Üks pidu ei lõppenud just kõige paremini ja Johannes pidi koju minema verise kulmuga. Kõik oli tema jaoks justkui kokku varisenud. Ja Johannes jõudis nullpunkti. 

Suurt lohutust leidis Johannes jooksmisest. Kuigi talle ei meeldinud pallimängud, eriti korvpall, siis jooksmine oli tema jaoks just see õige. Peale esimest aastat uues koolis võttis Johannes end suvel käsile. Ta hakkas jõusaalis käima, jälgis oma toitumist ja jooksis aina enam. Sellest suvest tahtis Johannes kõik võtta, sest ta ei tahtnud ka järgmist õppeaastat veeta nii nagu eelmine oli kulgenud. Ta leidis endale tõelised sõbrad, kellega ta suvel mõnusalt aega veetis. 

Johannes otsustas, et kõik veel muutub. Ta üritas oma klassikaaslastega rääkida ja selgitada arusaamatusi. Ta klassikaaslased hakkasid kõik tasapisi Johannese ees vabandama. Nad kutsusid teda pidudele. Johannesel oli tegelikult väga hea huumorimeel, ka teised märkasid seda nüüd. Johannes hakkas populaarsust koguma. Gümnaasium läbi, ei tahtnud Johannes siiski paljusid oma klassikaaslasi enam kunagi näha. 

Minu arust on see väga hea raamat. Õpetlik. Raamatu teema on selline mis võib ka meist igaühega juhtuda. Vahest võib kõik halvasti minna, aga siis tuleb vaid targema ja tugevamana edasi minna. Johannes oli väga tubli, et suutis kõigest välja tulla ja leidis endale tuge tõeliste sõprade ja jooksu najal. Natuke tegi minu jaoks lugemise igavamaks see, et käisin filmi kinos hiljuti vaatamas. Igatahes hea raamat ja soovitan kõigil lugeda.