Tere!
Seekord lugesin ma raamatut nimega "Minu London", selle autoriks on Anu Samarüütel-Long.
Mulle on alati tundunud, et Londonis on midagi väärikat ja kuninglikku. Ka need punased kahekordsed bussid on midagi sellist, mida oma silmaga kunagi ikka näha tahaks. See raamat tundus ka põnev mitte ainult Londoni vaid ka moe teema pärast. Anu aga rääkis meile oma Londoni loo.
Anu oli sel ajal 38.aastane moekunstnik. Ta on pärit Eestist. Anule hakkas tunduma, et mine tea kas ta võiks end enam üldse moekunstnikuks kutsuda. Eestis ta moega väga ei tegelenudki, ta tegi igast muid asju: ta kujundas teatrikostüüme Draamateatris, oli stilist, ajakirja Anne moetoimetaja, Stiili moetoimetaja, Eesti Ekspressi moekirjutaja ja illustraator ning Mimi toimetaja.
2003. aastal luges Anu, et Briti Nõukogu pakub aastast stipendiumi õpinguteks Suurbritannias. See oli tama jaoks justkui uus võimalus. Anu saigi selle stipendiumi ja asus õppima Londoni Saint Martins College'isse. Järelikult pidi ta ka Londonisse kolima. Londonis asus ta elama Montfort House. Raamat rääkis moemaalima võludest ja keerdkäikudest. Millegi pärast ma arvasin, et raamatus on rohkem moe kohta kirjutatud, aga nii see kahjuks ei olnud. Anu rääkis ka sealsest elust ja ajaloost. Ta rääkis Londonis olevatest pubidest, erinevatest kohtadest kus jalutuskäikudel käiia, moekunstnikute jaoks olulistest poodidest-kangapoodidest ja elust Saint Martins Colleges. Anu lõpetas kooli ära ja ei teadnud mida edasi teha. Tema unistuseks oli alati olnud luua enda moekolektsioon. Paljud tema kursusekaaslased olid seda ka juba teinud. Lõpuks tegi ta ka sellega algust.
Raamatu lõpu poole oli ka pildialbum. Minu arvates oli see väga tore ja huvitav vaadata. Mulle oleks ka väga meeldinud kui selles pildialbumis oleks olnud rohkem Anu disainitud riiete pilte. Kokkuvõttes mulle see raamat meeldis ja ma soovitaksin seda lugeda kõigil kel huvi Londoni või ka moedisaini kohta.
Selleks korraks kõik, järgmiste lugemisteni! :)
