Tere!
Täna on 6. detsember ja taas oleme kokku saanud meie kooli kohvikus. Tänases kirjandusklubis osalevad: Mina Annabel, Anna-Mai ja Mark Robert. Täna räägime raamatust "Kuidas elad, Ann? mille autoriks on Aidi Vallik. Meie arvates olid raamatu võtmeteemadeks varjamine, valetamine heaolu nimel ehk hädavale, tõe varjamine, teismelistel hormoonid möllavad, alaealiste joomine ja suitsetamine, iseseisvumine, õppetunni saamine ja leppimine. Võtmetseenideks, aga näiteks see kui Ann leidis ema päeviku, kui Reena pakkus Annile naljatades oma hiljuti surnud vanaisa maakodu, Ann, aga võttis seda tõsiselt ja läks sinna, otsustav öö Timoga puukuuris, peale Olegi arvatavat uppimist jäi Ann üksi, loo lõpus kohtumine emaga. Võtmekarakterid olid Ann, Villem, Timo, Anni ema, Rita, Reena, Oleg. Miks Ann sai nii kiiresti oma ema peale vihaseks, kui ta oli leidnud oma ema päeviku? Miks ei tulnud Timo Anni juurde tagasi? Miks ema oli selle Annile selliseks teinud? Kokkuvõttes meile kõigile see raamat meeldis. Kirjandusklubi oli tore teha, saime arutada ja naerda. Soovitame lugeda. :)
reede, 6. detsember 2013
kolmapäev, 4. detsember 2013
Lugemine
Tere!
Mina lugesin raamatut "Kuidas elad, Ann?". Selle raamatu autoriks on Aidi Vallik. Lugesin just seda raamatut, kuna see oli kohustuslik kirjandus ja paljud mu sõbrannad valisid ka just selle raamatu. Tundus hea valik, aga kas see ka oli?
Raamatu peategelaseks oli tüdruk nimega Ann. Ta on 14-aastane. Ann oli tavaline koolitüdruk kes õppis hästi. Ta ema oli väga kontrolliv ja tahtis, et tütar hästi õpiks. Anni ema tahtis kõike teada, igat ta liigutust. Annile see eriti ei meeldinud ja kohati oli tal sõprade ees häbi. Ma usu, et mulle endale ka ei meeldiks, kui mu ema nii kontrolliv oleks.
Ükskord kui Ann pudeleid keldrisse viis, märkas ta seal üht kaustikut. Ta kahtles kas see oleks õige tegu seda lugeda, see oli siiski ju ta ema oma. Ta luges. Ann ei suutnud uskuda seda mida ta lugeda oli otsustanud. Ta ei tahtnud ja ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist teinud. Ann said teada, et mees keda ta oli 14 aastat oma isaks pidanud ei olnudki tema isa. Anni jaoks oli see väga raske, ta nuttis palju. Ta ei suutnud enam oma emaga rääkida, ta lihtsalt vihkas teda. Järgmisel päeval rääkis Ann seda oma sõbrannadele. Kogu selle jama pärast läksid Anni hinded alla. Emale see muidugi head meelt ei valmistanud.
Annil kasvasid tunded üle pea, ta tahtis ära. Ära oma ema, kooli ja kohustuste eest. Kaugele kaugele. Nii ta siis läks, koos Ritaga. Nad läksid Reena vanaisa majja, Võsule. Kuna Reena vanaisa oli hiljuti surnud, oli maja tühi.
Võsul toimus väga palju. Algul olid tüdrukud omapäi. Kui Võsule tulid ka Reena ja Kätlin, läksid tüdrukud kõik koos linna peale. Seal kohtasid nad Arturit, Siimu, Timo ja hiljem ka Villemit. Poisid lubasid tüdrukuid ka edaspidi vaatama tulla, aga ainus kes tuli oli Villem. Vahepeal oli Rita oma venna ja tema sõbrad kutsunud. Neil oli alkohol, suitsid, aga süüa olid vähe kaasa võetud. Kõige suurem probleem oligi söögiga. Kõik oli otsas. Iga õhtu nad ainult jõid ja jõid ja jõid. Nad olid enamus ööd üleval ja magasid pool päeva lihtsalt maha. Muidugi tekivad ka sellises seltskonnas "paarid".Ka Ann oli Timoga "paaris". Lõpuks hakkasid tekkima probleemid ja Annil tekkisid mõtted koju tagasi minna, aga ta ei suutnu mõelda sellele mida ta emale ütlema peaks. Peale Olegi kadumist läksid kõik ära, kartes süüdi jääda. Annile jäi vaid Villem. Villem ikka rääkis, "et Ann mine koju", aga Ann tahtis veel mõelda. Villem teadis, et Ann otsustab siiski koju naaseda ja nii see läks. Kui Ann ja Villem olid ära minemas ütles Villem, et tal on Annile kodus üllatus. Villemi pool oli Anni ema. Ann puhkes nutma. Ta ema oli KÕIKE teadnud. Ema ei teinud Annile ülekohtut ja nad leppisid ära.
Kui mina oleks olnud Anni kehas, siis ma ei oleks arvatavasti seda kaustikut üldse alguses lugema hakanud. Praegu on mul jah lihtne rääkida, aga ma usun, et Ann tundis uudishimu. See on loomulik. Mitte kunagi ei oleks ma julgenud minna kuhugile sinna kus ma kunagi olnud ei ole. Ühe oma sõbrannaga. Teha asju mis on keelatud, olla inimestega keda ma ei tunne. Aga võib olla oleks ka mina nii teinud, käitunud nagu Ann. Tundnud viha oma ema vastu. Aga kui raske on andestada? Ma usun, et tagantjärgi mõeldes ei oleks Ann oma ema peale vihane ja seda ta ei olnud. Ka tema oli nüüd kõike seda teinud ja läbi elanud. Ta teadis mida ta ema oli tundnud.
Mulle isiklikult see raamat meeldis. Alguses mõnda aega tundus, et see raamat on igav, aga edasi lugedes mu arvamus muutus. Oli tõesti lugemist väärt. Soovitan kindlasti lugeda. Ma usun, et rohkem tüdrukutele, sest kuna kogu tegevus käib läbis tüdruku silmade.
Elu on raske, aga see on mõeldud elamiseks. Me teeme elu ise raskeks, miks seda üldse teha? Elagem tahtega elada ja tundke rõõmu võimalusest mis teile antud on!
Mina lugesin raamatut "Kuidas elad, Ann?". Selle raamatu autoriks on Aidi Vallik. Lugesin just seda raamatut, kuna see oli kohustuslik kirjandus ja paljud mu sõbrannad valisid ka just selle raamatu. Tundus hea valik, aga kas see ka oli?
Raamatu peategelaseks oli tüdruk nimega Ann. Ta on 14-aastane. Ann oli tavaline koolitüdruk kes õppis hästi. Ta ema oli väga kontrolliv ja tahtis, et tütar hästi õpiks. Anni ema tahtis kõike teada, igat ta liigutust. Annile see eriti ei meeldinud ja kohati oli tal sõprade ees häbi. Ma usu, et mulle endale ka ei meeldiks, kui mu ema nii kontrolliv oleks.
Ükskord kui Ann pudeleid keldrisse viis, märkas ta seal üht kaustikut. Ta kahtles kas see oleks õige tegu seda lugeda, see oli siiski ju ta ema oma. Ta luges. Ann ei suutnud uskuda seda mida ta lugeda oli otsustanud. Ta ei tahtnud ja ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist teinud. Ann said teada, et mees keda ta oli 14 aastat oma isaks pidanud ei olnudki tema isa. Anni jaoks oli see väga raske, ta nuttis palju. Ta ei suutnud enam oma emaga rääkida, ta lihtsalt vihkas teda. Järgmisel päeval rääkis Ann seda oma sõbrannadele. Kogu selle jama pärast läksid Anni hinded alla. Emale see muidugi head meelt ei valmistanud.
Annil kasvasid tunded üle pea, ta tahtis ära. Ära oma ema, kooli ja kohustuste eest. Kaugele kaugele. Nii ta siis läks, koos Ritaga. Nad läksid Reena vanaisa majja, Võsule. Kuna Reena vanaisa oli hiljuti surnud, oli maja tühi.
Võsul toimus väga palju. Algul olid tüdrukud omapäi. Kui Võsule tulid ka Reena ja Kätlin, läksid tüdrukud kõik koos linna peale. Seal kohtasid nad Arturit, Siimu, Timo ja hiljem ka Villemit. Poisid lubasid tüdrukuid ka edaspidi vaatama tulla, aga ainus kes tuli oli Villem. Vahepeal oli Rita oma venna ja tema sõbrad kutsunud. Neil oli alkohol, suitsid, aga süüa olid vähe kaasa võetud. Kõige suurem probleem oligi söögiga. Kõik oli otsas. Iga õhtu nad ainult jõid ja jõid ja jõid. Nad olid enamus ööd üleval ja magasid pool päeva lihtsalt maha. Muidugi tekivad ka sellises seltskonnas "paarid".Ka Ann oli Timoga "paaris". Lõpuks hakkasid tekkima probleemid ja Annil tekkisid mõtted koju tagasi minna, aga ta ei suutnu mõelda sellele mida ta emale ütlema peaks. Peale Olegi kadumist läksid kõik ära, kartes süüdi jääda. Annile jäi vaid Villem. Villem ikka rääkis, "et Ann mine koju", aga Ann tahtis veel mõelda. Villem teadis, et Ann otsustab siiski koju naaseda ja nii see läks. Kui Ann ja Villem olid ära minemas ütles Villem, et tal on Annile kodus üllatus. Villemi pool oli Anni ema. Ann puhkes nutma. Ta ema oli KÕIKE teadnud. Ema ei teinud Annile ülekohtut ja nad leppisid ära.
Kui mina oleks olnud Anni kehas, siis ma ei oleks arvatavasti seda kaustikut üldse alguses lugema hakanud. Praegu on mul jah lihtne rääkida, aga ma usun, et Ann tundis uudishimu. See on loomulik. Mitte kunagi ei oleks ma julgenud minna kuhugile sinna kus ma kunagi olnud ei ole. Ühe oma sõbrannaga. Teha asju mis on keelatud, olla inimestega keda ma ei tunne. Aga võib olla oleks ka mina nii teinud, käitunud nagu Ann. Tundnud viha oma ema vastu. Aga kui raske on andestada? Ma usun, et tagantjärgi mõeldes ei oleks Ann oma ema peale vihane ja seda ta ei olnud. Ka tema oli nüüd kõike seda teinud ja läbi elanud. Ta teadis mida ta ema oli tundnud.
Mulle isiklikult see raamat meeldis. Alguses mõnda aega tundus, et see raamat on igav, aga edasi lugedes mu arvamus muutus. Oli tõesti lugemist väärt. Soovitan kindlasti lugeda. Ma usun, et rohkem tüdrukutele, sest kuna kogu tegevus käib läbis tüdruku silmade.
Elu on raske, aga see on mõeldud elamiseks. Me teeme elu ise raskeks, miks seda üldse teha? Elagem tahtega elada ja tundke rõõmu võimalusest mis teile antud on!
teisipäev, 15. oktoober 2013
Meie esimene kirjandusklubi
Tere!
Täna on 15. oktoober ja me oleme kooli puhvetis. Meie kirjandusklubis osalevad täna Anna-Mai, Lisann ja mina Annabel V. Raamat millest täna räägime on "Minu pere ja muud loomad", selle autor on Gerald Durrell.
Raamatu võtmeteemadeks on Korfule kolimine Inglismaa halva ilma tõttu, Gerald hakkas õppima erinevate õpetajate käe all, pere kolis erinevate asjaolude tõttu mitu korda, Dr.Theodores ja Gerald käisid iga neljapäev loodust uurimas. Võtmestseeniteks olid aga tutvumine taksojuhi Spiroga, kes mõne aja pärast korraldas pere igapäevaelu, Gerald kohtas kuldpõrnika meest ja kauples talt ühe kilpkonna, Larry teatas emale ootamatult, et ta oli kutsunud endale külla kaheksa head sõpra, Geraldile leiti uus õpetaja nimega Kralefsky. Võtmekarakterid olid Gerry, Roger, Spiro, Theodores, Larry, Margo, ema, Leslie.
Püstitatud küsimused:Kas ka tänapäeval on mõni nii noor poiss, kes tunneb nii suurt huvi looduse vastu? Kuidas oli üksikemal nii palju raha, et kolida viieks aastaks Korfu saarele? Kokkuvõtteks:raamatus polnud palju suuri teemasid, juttus olid paljud väikesed juhtumised ja tegemised.
esmaspäev, 14. oktoober 2013
Lugemine
Tere!
Mina lugesin raamatut "Minu pere ja muud loomad". Raamatu autor on Gerald Durrell. Valisin selle raamatu kuna see oli kohustusliku kirjanduse nimekirjas esimene valik. Mõtlesin, et hakkan just seda raamatut lugema.
See raamat räägib tavalisest perest, kes kolisid viieks aastaks Korfu saarele. Raamatu peategelane oli poiss nimega Gerry. Teisteks tegelasteks olid näiteks Gerry ema, Margo-Gerry õde, Larry-Gerry vend, Leslie-Gerry vend ja teised.
Gerry oli üks 10-aastane poiss, kes huvitus loomadest, lindudest ja putukatest. Korful hakkas pere elama maasikaroosas majas. Gerry ema soovis, et Gerry rumalaks ei jääks ja nii hakkaski Gerry õppima George käe all. Läbi George sai Gerry tuttavaks Dr.Theodoresega. Theodoresega oli Gerryil paljust rääkida, sest ka Theodores oli loodusehull. Nii nad siis seda loodust aina avastasid. Kui Gerry vend Larry oli kutsunud kaheksa sõpra külla, sai pere aru, et nende kõigi jaoks poleks maasikaroosas majas ruumi. Pärast arutlust otsustasid nad kolida suuremasse majja. Selleks oli tibukollane maja, mis asus merekaldal künka peal. Saatuse tahtel toimus talvel majas tulekahju ja pere kolis edasi järgmisesse paika, lumivalgesse majja. Gerry uuris ikka loodust, Lesili huvitus püssidest, Margo jagas dieedi nippe, Larry kirjutas ja ema kudus, valmistas süüa ja tegeles taimedega.
Minu arust sai "Minu pere ja muud loomad" kuidagi järsku läbi. Mulle see raamat meeldis, kuigi seal oli palju pikki kirjeldusi ja loodusega seotut, mis vahepeal tüütuks muutus. Pean tõdema, et raamatu algus oli veidi igav, aga mida aega edasi seda rohkem ma tahtsin lugeda ja teada saada mis edasi juhtuma hakkab. Korraga oli igavast raamatust saanud huvitav raamat. Pealegi olen ma ise oma perega Korful käinud ja seda maasikaroosat maja eemalt näinud. Nii tore oli meenutada oma reisi, silme ette maalida pilt nende kirjelduste põhjal raamatust ja end mõelda tegelaste asemele. Ma arvan, et see teos oli oodatus isegi parem. Kindlasti tahaksin ma ka lugeda raamatu järgmist osa. Soovitan seda raamatut tõesti kõigile. Ma arvan, et tegin hea valiku valides just selle raamatu.
Ilusat sügist ja järgmiste lugemisteni! :)
pühapäev, 8. september 2013
Lugemine
Tere!
Suve algul tundus,et aega on nii palju ja tahaks veel seda ja seda teha. Aga nüüd on juba kooliaeg ja tuleks suvelugemise blogi ära teha.
Ma lugesin "Ühe äpardi päevik" kolm esimest osa. Nende raamatute autoriks on Jeff Kinney. Raamatu alguses räägib poiss nimega Greg (raamatu peategelane),et ta emal tuli mõte,et Greg võiks hakkta nn päevikut pidama. Greg tegia asjad selgeks, et see ei ole päevik, see on päevaraamat. Põhimõtteliselt räägib see raamat koolipoiss Gregist, tema sõpradest ja perest.
Sellist raamatut on raske ümber jutustada. Kui raamat räägib erinevatest päevadest ja täiesti erinevatest tegevustest, oleks parem kui kõik seda ise loeksid. Ma kirjutan siis siia iga raamatu ühest oma lemmik kohast.
Mulle meeldis see kui Greg ja Rowley olid patrullijad. Hommikul enne tunde jõid nad sooja kakaod. esimesse tundi võisid nad jõuda 10 minutit hiljem. Kell 12.15 saatsid nad lasteaia lapsed koju. Üks laps tahtis Gregile märku anda, et ta oli püksi teinud, aga Greg kõndi aina edasi.
Teises osas sai Gregi vend Rodrick Gregi päeviku kätte. Just seda oli Greg kartnud. Teise osa minu lemmik koht oli see kui Gregi vanemad said Rodiricku peost teda said. Poiste ema oli saatnud poiste isa tänupüha pilte ära tooma. Koju jõudes leidsid nad pilti Rodrick peost. Kõik oli pildil näha, kuigi Rodrick üritas kõike eirata.
Kahjuks pole mul enam praegu aega ja pea mõtetest tühi, aga võin öelda, et ka kolmas osa on väga tore raamat. Need raamatud ei ole just kõige raskemad ja mitte ka kõige kergemad. Soovitaksin neid raamatuid kõigil lugeda. Kindlasti tahaksin ka ise veel järgmised osasid lugeda.
Olge mõnusad!
Järgmiste lugemisteni :)
Suve algul tundus,et aega on nii palju ja tahaks veel seda ja seda teha. Aga nüüd on juba kooliaeg ja tuleks suvelugemise blogi ära teha.
Ma lugesin "Ühe äpardi päevik" kolm esimest osa. Nende raamatute autoriks on Jeff Kinney. Raamatu alguses räägib poiss nimega Greg (raamatu peategelane),et ta emal tuli mõte,et Greg võiks hakkta nn päevikut pidama. Greg tegia asjad selgeks, et see ei ole päevik, see on päevaraamat. Põhimõtteliselt räägib see raamat koolipoiss Gregist, tema sõpradest ja perest.
Sellist raamatut on raske ümber jutustada. Kui raamat räägib erinevatest päevadest ja täiesti erinevatest tegevustest, oleks parem kui kõik seda ise loeksid. Ma kirjutan siis siia iga raamatu ühest oma lemmik kohast.
Mulle meeldis see kui Greg ja Rowley olid patrullijad. Hommikul enne tunde jõid nad sooja kakaod. esimesse tundi võisid nad jõuda 10 minutit hiljem. Kell 12.15 saatsid nad lasteaia lapsed koju. Üks laps tahtis Gregile märku anda, et ta oli püksi teinud, aga Greg kõndi aina edasi.
Teises osas sai Gregi vend Rodrick Gregi päeviku kätte. Just seda oli Greg kartnud. Teise osa minu lemmik koht oli see kui Gregi vanemad said Rodiricku peost teda said. Poiste ema oli saatnud poiste isa tänupüha pilte ära tooma. Koju jõudes leidsid nad pilti Rodrick peost. Kõik oli pildil näha, kuigi Rodrick üritas kõike eirata.
Kahjuks pole mul enam praegu aega ja pea mõtetest tühi, aga võin öelda, et ka kolmas osa on väga tore raamat. Need raamatud ei ole just kõige raskemad ja mitte ka kõige kergemad. Soovitaksin neid raamatuid kõigil lugeda. Kindlasti tahaksin ka ise veel järgmised osasid lugeda.
Olge mõnusad!
Järgmiste lugemisteni :)
pühapäev, 26. mai 2013
Lugemine
Tere!
Ma lugesin raamatut mille autor on Olfried Preussler. See raamat on "Krabat". Valisin selle, sest see on kooli kohustuslik kirjandus.
Raamatu peategelane on poiss nimega Krabat. See raamat räägib sellest kuidas Krabat Koselbruchi veskisse sattus ja kuidas ta elu seal kulges. Töö mida ta veskis tegema pidi oli aluguses tema jaoks väga raske, aga siis leidis ta endale sõbra Tonda. Kuna Tonda juba oskas nõiduda, andis ta Krabatile jõudu. Krabatil läks töö kergemin, aga ta ei tohtinud seda välja näidata, sest teised ei tohtinud sellest teada saada. Kui Krabat ja Tonda läksid oma märki otsima, kohtas Krabat ühte tüdrukut. Tonda rääkis talle, et keegi ei tohi teada saada, et see tüdruk sulle meeldib. Tondaga oli ükskord endal nii juhtunud ja siis see tüdruk pidi surema. Vahepeal möödus aasta ja Tonda pidi surema. Veskisse tuli uus poiss Witko. Uuel aastal toimusid samad asjad nagu eelmiselgi. Ka teine aasta möödus ja siis suri Michael. Taaskord tuli veskisse uus poiss. Seeleks oli Lobosch. Kolmanadal aastal tahtis Krabat surnud Tonda ja Michaeli eest kätte maksta. Ta teadis, et kõiges selles oli süüdi Meister. Meistrile said ta kätte maksta väid tüdruku abil, too oli selleks valmis. Tüdruk päästis Krabati ja Meister pidi läbi selle surema.
Raamatu lõpp oli õnnelik, sest head võitsid kurja. Ma arvan, et see on väga hea raamat ja sobib lugemiseks nii lastele vanuses 12-14 ja ka täiskasvanutele.
Ma lugesin raamatut mille autor on Olfried Preussler. See raamat on "Krabat". Valisin selle, sest see on kooli kohustuslik kirjandus.
Raamatu peategelane on poiss nimega Krabat. See raamat räägib sellest kuidas Krabat Koselbruchi veskisse sattus ja kuidas ta elu seal kulges. Töö mida ta veskis tegema pidi oli aluguses tema jaoks väga raske, aga siis leidis ta endale sõbra Tonda. Kuna Tonda juba oskas nõiduda, andis ta Krabatile jõudu. Krabatil läks töö kergemin, aga ta ei tohtinud seda välja näidata, sest teised ei tohtinud sellest teada saada. Kui Krabat ja Tonda läksid oma märki otsima, kohtas Krabat ühte tüdrukut. Tonda rääkis talle, et keegi ei tohi teada saada, et see tüdruk sulle meeldib. Tondaga oli ükskord endal nii juhtunud ja siis see tüdruk pidi surema. Vahepeal möödus aasta ja Tonda pidi surema. Veskisse tuli uus poiss Witko. Uuel aastal toimusid samad asjad nagu eelmiselgi. Ka teine aasta möödus ja siis suri Michael. Taaskord tuli veskisse uus poiss. Seeleks oli Lobosch. Kolmanadal aastal tahtis Krabat surnud Tonda ja Michaeli eest kätte maksta. Ta teadis, et kõiges selles oli süüdi Meister. Meistrile said ta kätte maksta väid tüdruku abil, too oli selleks valmis. Tüdruk päästis Krabati ja Meister pidi läbi selle surema.
Raamatu lõpp oli õnnelik, sest head võitsid kurja. Ma arvan, et see on väga hea raamat ja sobib lugemiseks nii lastele vanuses 12-14 ja ka täiskasvanutele.
pühapäev, 28. aprill 2013
Lugemine
Tere!
Ma lugesin raamatut "Salapärane lillenäppaja". Selle raamatu autor on Mika Keränen. Olen tema u
ühte teist raamatut ka lugenud ja mõtlesin, et see raamat oleks sobilik.
Raamatu tegelased on Mari, Reilika, Sadu, Olav, Anton, Mati, Dendro-Innar ja teised. Mari. Reilika, Sadu, Olav ja Anton on koolilapsed ja ka salaselts Rampsi liikmed, Mati on Mari koer ja Dendro-Innar on dendroloog. Salaselt Ramps hakkas uurima kes varastab Supilinnast taimi ja lill. Samal ajal tulid Supilinna kepikõndi tegema Eesti ja Soome president ning ka teised Supilinna inimesed. Raamatu lõpuks leiti ka lillevaras üles. Selleks osutas üks vanaproua, kes tegelikult oli heasüdamlik.
Ma arvan, et see raamat on nagu romaan, sest see räägib kahest tegevusest korraga. Nii mari elus kui ka lillenäppaja otsimisest. Minu lemmik koht raamatus oli see kui lapsed läksid koos Tiina ja ta ihukaitsja Teroga burksi sööma, peale seda autot imetlesid ja koju sõitsid. Mulle see raamat väga meeldis ja soovitan seda kõigile lugemiseks.
Ma lugesin raamatut "Salapärane lillenäppaja". Selle raamatu autor on Mika Keränen. Olen tema u
ühte teist raamatut ka lugenud ja mõtlesin, et see raamat oleks sobilik.
Raamatu tegelased on Mari, Reilika, Sadu, Olav, Anton, Mati, Dendro-Innar ja teised. Mari. Reilika, Sadu, Olav ja Anton on koolilapsed ja ka salaselts Rampsi liikmed, Mati on Mari koer ja Dendro-Innar on dendroloog. Salaselt Ramps hakkas uurima kes varastab Supilinnast taimi ja lill. Samal ajal tulid Supilinna kepikõndi tegema Eesti ja Soome president ning ka teised Supilinna inimesed. Raamatu lõpuks leiti ka lillevaras üles. Selleks osutas üks vanaproua, kes tegelikult oli heasüdamlik.
Ma arvan, et see raamat on nagu romaan, sest see räägib kahest tegevusest korraga. Nii mari elus kui ka lillenäppaja otsimisest. Minu lemmik koht raamatus oli see kui lapsed läksid koos Tiina ja ta ihukaitsja Teroga burksi sööma, peale seda autot imetlesid ja koju sõitsid. Mulle see raamat väga meeldis ja soovitan seda kõigile lugemiseks.
Tellimine:
Postitused (Atom)