Lugemine

Tere!

Teine raamat mida ma suvel lugesin oli "Hetk enne homset". Selle raamatu autor on Kaja Sepp. Valisin selle raamatu, sest see oli mu raamaturiiulis seismas ja ootas lugemist juba mõnda aega. Selle raamatu kinkis mulle minu ristiema.

Raamat räägib ühest 16-aastasest tüdrukust Erlest, kelle vanemad olid lahku läinud. Emal oli juba uus mees Jaan. Jaanil oli poeg Joosep. Joosepist sai Erle kasuvend ja Jaanist kasuisa. Enamus ajast said kõik omavahel hästi läbi. Kuigi Joosepiga lähedasemaks sai Erle alles siis kui perekond endale suvekodu soetas.

Erle ema ja kasuisa olid noorte eest saladuses hoidnud kuhu nad suvekodu ostsid. Nüüd aga otsustasid nad, et oleks õige aeg seda lastele näidata. Oligi kogu pere Vanatoa talus kohal. Vanatoa asus Hiieotsa külas. Emal oli lastele uudis, mis hirmutas nii Erlet kui ka Joosepit. Oodata oli uut pereliiget, väikest õde või venda. Kohanemine Vanatoas läks perel hästi. Esimene päev läks kraamisele ja mõningate tööde tegemisele. Samal õhtul oli Maitule pidu. Seal said Erle ja Joosep kohe uusi sõpru.

Erle sai endale ka poisi. Ta nimi oli Janno. Nende lugu oli põnev ja kui nad lahku läksid, siis tahtsin aina edasi ja edasi lugeda, et teada saada kas nad ikka veel kokku saavad. Kahjuks see nii ei läinud. Raamat sai läbi ning Erle ja Janno olid siiski lahus. Vähemalt olid nad jätkuvalt head sõbrad.

Üsna kummaline oli tüdruk nimega Kätlin. Ta elas Soomes ja suvel tuli ta vanaema juurde puhkusele. Kätlin oli enne Soome kolimist olnud Janno tüdruk ja  enne seda veel Janno venna Lauri tüdruk. Lauri kahjuks uppus ja alguses arvati, et Kätlini käsi oli selle õnnetuse juures mängus, aga tegelikult see nii ei olnud. Kahju oli Erlest kui ta peale oma sünnipäeva teada sai, et Janno ja Kätlin on jälle koos. Hiljem oli kahju Jannost, kelle Erle uuesti maha jättis. Keerulised need lähedased suhted selles eas. Armumine tuleb ja kaob taas.

Üks Erle ja Joosepi sõbranna oli Kiti. Kitile meeldis laulda ja ta läks ka Superstaari saatesse. Seal läks tal täitsa hästi. Kiti sai lausa finaali. Finaalist ta kahjuks osa ei võtnud, sest ajalehe artikkel rääkis asju, mida Kitist varem ei teatud. Kiti oli 13 aastasena vägistatud. See on küll väga kole lugu.

Hästi oli kirjeldatud ka Kiti venna Mario tegemisi. Pisut hirmutav oli lugeda kirjeldust, kuidas Mario plastiliinist kujukesi meisterdas ja siis nendega erinevaid juhtumeid läbi mängis, näiteks Titanicu uppumist. Uhh, pregugi tuleb kõhedus peale.

Erle ja Joosep said küla teiste lastega headeks sõpradeks. Ülejäänud raamat rääkis noorte erinevatest põnevatest juhtumistest, näiteks käidi orienteerumas pimedas metsas jne. Noored tegid koos palju toredaid asju ja kõigil oli koos hea olla. Raamat rääkis ka erinevatest probleemidest, mida vahetevahel nagu kõigil inimestel ette tuleb.  

Eriti ei meeldinud mulle, et raamatus oli palju kirjeldatud noorte alkoholi tarbimist, siider siin ja siider seal. Eriti halb oli veel autorooli istumine peale alkoholi tarbimist ja ilma juhtimisõiguseta. Selliseid asju on ühest küljest huvitav lugeda, aga teisest küljest mõni noor loeb ja mõtlebki, et nii on õige ja nii võib teha.

Üks asi mis mulle selle raamatu juures veel ei meeldinud oli see, et Kiti ja tema Superstaari teema tuli liiga äkki ja palju esile. Minu meelest oleks olnud siiski olulisem rääkida Erlest ja tema suhetest Janno ja teiste sõpradega. 

Huvitav oli lugeda raamatu lõpus kokkuvõtet, kus autor on kirjeldanud kõiki noori, mis nendest 3 aasta pärast sai. Üldiselt mulle see raamat meeldis. Selline hea noortekas mida oli põnev lugeda. Soovitan ka teile lugemiseks. 

Lugemine

Tere!

Paar päeva tagasi lugesin raamatut "Süü on tähtedel." Selle autoriks on John Green. Raamat ise on muide New York Timesi bestseller. Otsustasin seda raamatut lugeda, sest paljud mu sõbrannad on öelnud selle kohta vaid kiidusõnu ja pealegi käisin seda filmi ka kinos hiljuti vaatamas.

Raamatu peategelaseks on 17-aastane tüdruk nimega Hazel, kes põeb kilpnäärmevähki. Oma haiguse tõttu ta enam koolis ei käi. Kuna Hazel väga väljas ei käinud soovitas ema tal minna tugirühma. Ta tahtis, et Hazel saaks uusi sõpru. Hazelile tugirühm väga ei meeldinud, aga ta käis seal siiski. 

Ühel päeval kui Hazel tugirühmas oli nägi ta, et tugirühma oli tulnud uus poiss, kes vaatas uuriva pilguga  Hazelit. Selleks poisiks oli Augustus. Ta oli Isaaci (poiss tugirühmast) sõber. Nende üksteise põrnitsemise maraton kestis igal tugirühma kogunemisel. Peale järjekordset tugirühma lõppu läks Augustus Hazeli juurde ja tegi temaga juttu. Poiss kutsus Hazeli enda poole üht filmi vaatama ja nii algaski "Nende lugu."

Ma ei hakka terve raamatu sisu kokkuvõtet kirjutama. Peate ikka ise selle raamatu läbi lugema. :)

Hazeli üheks kauaaegseks unistuseks oli kohtuda ta lemmikraamatu aurori Peter van Houteniga. Peter van Houten oli ameeriklane, aga ta elas nüüd Hollandis. Vahepeal olid tüdrukul seoses haiguse ägenemisega ka väikesed tagasilöögid. Vaatamata nendele raskustele lendasid Hazel, ta ema ja Augustus ikkagi Hollandisse.

Peter van Houten oli endale teadmata Hazelile ja Augustusele õhtusöögi välja teinud. Noortel oli suurepärane õhtu. Augustuse ja Hazeli jaoks oli järgmisel hommikul kirjanikuga kohtumine suureks pettumuseks. Hazel ei saanud oma küsimustele vastuseid, mida kirjanik oli varasemalt meili teel lubanud.

Ja nüüd saabus raamatus see nn nutukoht. Kui terve aja oli arvatud, et Hazeli haigus võib hullemaks minna, siis nüüd olid asjad teisiti. Hoopis Augustus oli see, kelle tervis halvenes. Neil oli raske aeg, sest Augustuse tervis hakkas nõrgenema. Hazel oli talle alati toeks kuigi see oli tema jaoks väga raske. Nad käisid veel koos piknikul. Seal kus oli olnud nende esimene piknik, nad jõid veel viimast korda koos "tähti". Augustus suri 8 päeva peale seda kui oli ta nn Viimane Hea Päev.

Hazelile oli see kõik väga raske, Augustuse matustel pidas ta hüvastijätukõne. "Ilma valuta ei tunneks me rõõmu." Kui Hazel ja Augustus olid veel Hollandis lubas Augustus, et ta kirjutab ise järje Hazeli lemmikraamatule. Ta oligi seda teinud. Poisi kirjutatud lõpu tõi Hazelile Peter van Houten.

Kui tavaliselt räägitakse, et raamat on parem kui film ja raamatu peaks enne filmi vaatamist läbi lugema, siis minu puhul, nagu ma ka varem mainisin nii ei olnud. Mina käisin filmi ennem vaatamas. Ma ei saaks öelda, et film oli halvem kui raamat. Minu arust andis see mulle justkui parema visiooni, kuidas see kaunis lugu visuaalselt välja võiks näha. Raamatus olid mõned kohad natuke pikemalt lahti jutustatud. 

Mulle see raamat isiklikult väga meeldis. Mul pole lihtsalt sõnu, kõik oli täpselt õige. Mulle meeldis ka see, kuidas raamat oli kirjutatud mina vormis. Sa nägid kõike läbi Hazeli silmade. Minu meelest oli see väga armas ja südamlik lugu. Kõik oli tõene. Soovitan seda raamatut kohe kindlasti lugeda.