Lugemine

Tere!

Paar päeva tagasi lugesin raamatut "Süü on tähtedel." Selle autoriks on John Green. Raamat ise on muide New York Timesi bestseller. Otsustasin seda raamatut lugeda, sest paljud mu sõbrannad on öelnud selle kohta vaid kiidusõnu ja pealegi käisin seda filmi ka kinos hiljuti vaatamas.

Raamatu peategelaseks on 17-aastane tüdruk nimega Hazel, kes põeb kilpnäärmevähki. Oma haiguse tõttu ta enam koolis ei käi. Kuna Hazel väga väljas ei käinud soovitas ema tal minna tugirühma. Ta tahtis, et Hazel saaks uusi sõpru. Hazelile tugirühm väga ei meeldinud, aga ta käis seal siiski. 

Ühel päeval kui Hazel tugirühmas oli nägi ta, et tugirühma oli tulnud uus poiss, kes vaatas uuriva pilguga  Hazelit. Selleks poisiks oli Augustus. Ta oli Isaaci (poiss tugirühmast) sõber. Nende üksteise põrnitsemise maraton kestis igal tugirühma kogunemisel. Peale järjekordset tugirühma lõppu läks Augustus Hazeli juurde ja tegi temaga juttu. Poiss kutsus Hazeli enda poole üht filmi vaatama ja nii algaski "Nende lugu."

Ma ei hakka terve raamatu sisu kokkuvõtet kirjutama. Peate ikka ise selle raamatu läbi lugema. :)

Hazeli üheks kauaaegseks unistuseks oli kohtuda ta lemmikraamatu aurori Peter van Houteniga. Peter van Houten oli ameeriklane, aga ta elas nüüd Hollandis. Vahepeal olid tüdrukul seoses haiguse ägenemisega ka väikesed tagasilöögid. Vaatamata nendele raskustele lendasid Hazel, ta ema ja Augustus ikkagi Hollandisse.

Peter van Houten oli endale teadmata Hazelile ja Augustusele õhtusöögi välja teinud. Noortel oli suurepärane õhtu. Augustuse ja Hazeli jaoks oli järgmisel hommikul kirjanikuga kohtumine suureks pettumuseks. Hazel ei saanud oma küsimustele vastuseid, mida kirjanik oli varasemalt meili teel lubanud.

Ja nüüd saabus raamatus see nn nutukoht. Kui terve aja oli arvatud, et Hazeli haigus võib hullemaks minna, siis nüüd olid asjad teisiti. Hoopis Augustus oli see, kelle tervis halvenes. Neil oli raske aeg, sest Augustuse tervis hakkas nõrgenema. Hazel oli talle alati toeks kuigi see oli tema jaoks väga raske. Nad käisid veel koos piknikul. Seal kus oli olnud nende esimene piknik, nad jõid veel viimast korda koos "tähti". Augustus suri 8 päeva peale seda kui oli ta nn Viimane Hea Päev.

Hazelile oli see kõik väga raske, Augustuse matustel pidas ta hüvastijätukõne. "Ilma valuta ei tunneks me rõõmu." Kui Hazel ja Augustus olid veel Hollandis lubas Augustus, et ta kirjutab ise järje Hazeli lemmikraamatule. Ta oligi seda teinud. Poisi kirjutatud lõpu tõi Hazelile Peter van Houten.

Kui tavaliselt räägitakse, et raamat on parem kui film ja raamatu peaks enne filmi vaatamist läbi lugema, siis minu puhul, nagu ma ka varem mainisin nii ei olnud. Mina käisin filmi ennem vaatamas. Ma ei saaks öelda, et film oli halvem kui raamat. Minu arust andis see mulle justkui parema visiooni, kuidas see kaunis lugu visuaalselt välja võiks näha. Raamatus olid mõned kohad natuke pikemalt lahti jutustatud. 

Mulle see raamat isiklikult väga meeldis. Mul pole lihtsalt sõnu, kõik oli täpselt õige. Mulle meeldis ka see, kuidas raamat oli kirjutatud mina vormis. Sa nägid kõike läbi Hazeli silmade. Minu meelest oli see väga armas ja südamlik lugu. Kõik oli tõene. Soovitan seda raamatut kohe kindlasti lugeda.