Tere!
Seekord oli kohustuslikuks lugemiseks William Goldingu raamat "Kärbeste jumal".
Raamat räägib sellest kuidas Inglise koolipoisid tänu tormile ühel üksikule saarele satuvad. Raamatus kirjeldatakse nende tegevusi ja mõtteid. Lõpuks nad päästetakse sealt saarelt.
Raamatu petegelasteks on Ralph, Põssa, Jack ja Simon. Raamat alguses valitakse Ralph pealikuks. Ralphi põhi eesmärgiks on teha tuli, kust pidevalt suitsu tuleks. Kui suits on taevas, siis võib mõni möödasõitev laev seda märgata. Tema meelest oli see ainuke võimalus kuidas tema ja kõik teised poisid saarelt pääseksid. Ralph oli isiksuselt väga kindel ja ei lasknud teistel ennast häirida.
Põssa oli poiss kellega Ralph esmalt kohtus. Neist said raamatu lõpuks suured sõbrad. Põssa oli väga heasüdamilk ja tark. Kuna julgusest jäi tal puudu, siis ei suutnud ta oma mõtteid väga teistega jagada. Kui teised alla andsid ja Jacki juurde läksid, siis Põssa saisis truult oma sõbra Ralphi kõrval.
Jack oli saarele juhtunud oma koori poistega. Tema oli nende liider. Algusest peale ei meeldinud Jackile, et Ralph oli tema asemel pealikuks valitud. Jack oli väga auahne ja arvas, et see mis tema teeb on ainuõige. Jack oli see kes vaid jahti tahtis pidada, tule tegemisest ta ei hoolinud. Tänu sellisele suhtumisele läksid nad Ralphiga tülli ja Jack lõi oma suguharu. Alates sellest muutusid poisid üksteise vastu kurjaks.
Simon oli tark. Ta vaatas saart väga teise pilguga, sest talle väga meeldis loodus. Kui Simon oli teada saanud, et saarel mingit koletist ei olegi, tahtis ta seda ka teistele teatada. Kuna oli pime ja Simon tuli teiste sekka justkui koletis, siis teda peksti ja hammustati, kriibiti ja torgiti odadega. Keegi ei kuulanud teda ja nad tapsid Simoni. Kahjuks oli Simonist raamatus üpriski vähe kirutatud, oleksin tahtnud tema mõttemaailmast rohkem lugeda.
Üheks põhiliseks sümboliks peale tule ja suitsu oli merekarp. Selle leidsid Ralph ja Põssa. Kui Ralph seda esmakordselt puhus, tulid kohale ka teised poisid. Merekarbiga kutsuti kokku koosoleks. Sellel kelle käes oli merekarp, oli ainuõigus rääkida. Raamatu lõpu poole, kui kõik olid üle läinud Jacki poole, siis läksid Ralph ja Põssa, Põssa prille tagasi nõudma. Seal läks kähmluseks ja Roger lasi suure kivi Põssa poole teele. Põssa lendas merre ja suri, merekarp tema käes purunes tuhandeks killuks.
Lõpuks oli siiski tuli ja suits see mis poisid saarelt päästis. Jack ja ta kaaslased tahtsid Ralphi tappa, nad panid lõpuks kogu saare mõlema. Sealt tulevad suitsu märkasid mereväeohvitserid. Minu meelest oli väga hea, et Ralph pidevalt tulele mõtles.
Mulle see raamat täitsa meeldis. Alguses tundus see natuke igavavõitu, kuid edenes hästi. Kirjeldusi oli palju. Ma soovitan seda raamatut lugeda, see on teistsugune kui miski muu, mida lugenud olen. Lugeda seda kuidas lapsed muutuvad, kuidas neis imub esile julm tapjainstinkt. Uus ja huvitav kogemus.
