Lugemine

Tere!

Seekordseks kohustuslikuks kirjanduseks oli J.D. Salinger "Kuristik rukkis".

Kogu raamat rääkis ühe poisi, edaspidi Holdeni elust. Mitte ei ole see siiski tema elulugu või midagi säärast. Raamatus jutustab Holden oma elust peale Pencey koolist välja viskamist, kuni selleni välja kuidas ta koju jõuab. Holden on 16-aastane poiss. Tal on kaks venda, kellest üks on kahjuks surnud, väike õde ning ema ja isa.

Holden visati koolist väja, sest ta kukkus töödel läbi. Raamatus jutustab Holden oma toakaaslasest ja teistest selle kooli noortest. Pencey kool ei olnud Holdenile, aga esimene kool. Seepärast räägitakse raamatus ka vanadest, teistest koolidest pärit sõpradest.

Kuigi Holden pidi koju minema alles kolmapäeval, otsustas ta  laupäeval peale tüli Stradlateriga varakult New Yorki sõita. New Yorki läks ta rongiga. Peale seda võttis ta takso ja sõitis Edmontoni hotelli. Õhtul käis ta erinevates baarides ja ööklubides. Holden sattus ka ühte sekkeldusse. 

Järgmisel päeval läksid Holden ja Sally koos teatrisse. Sallyle etendus väga meeldis, aga Holden arvas, et see polnud suurt väärt midagi. Peale teatrit mindi koos uisutama ja kohvikusse sööma. Õhtul kui Holden üksi jäi otsustas ta kinno minna, kuigi kinod talle tavaliselt ei meeldinud. Mitte ka seekord. Hiljem samal õhtul sai ta ühes baaris kokku oma vana sõbraga. Holden jäi maani täis ja otsustas pargis väheke jalutada. Tal tuli suur tahtmine oma õde näha ja nii ta siis koju läks. Õnneks polnud ta vanemad kodus. 

Järgmisel päeval tuli tal mõte ära minna, tööle asuda. Kuhugi sinna kus ta kedagi ei tunna ja keegi teda ei tea. Ta tahtis veel viimast korda oma õega kohtuda ja õe laenatud raha tagasi anda. Kui ta õde nägi, tassis see suurt kohvrit käeotsas. Õeraas tahtis vennaga kaasa minna, Holden aga ei tahtnud, et ta õde kaasa tuleks. Õe meeleolu muutus ja Holden otsustas, et ei lähe ta kuskile. Peale seda veetsid nad koos ühe toreda päeva, sest õde keeldus tagasi kooli minemast. 

Holden väärtustas tingimata armastust. Seda kuidas lastel ei ole inimeste suhtes eelarvamusi ja nad suudavad armastada vaid ühest hetkest. Kui miski talle ei meeldinud näitas ta seda kohe välja. Mitte ei teinud nägu, et kõik on hästi. Holden oli väga hooliv nende inimeste vastu, kes olid tema vastu head. Holden oli tüüpiline teismeline, sest tavaliselt teismelised on ka nö mässajad ja neile ei meeldi, et täiskasvanud käsivad ja piiravad neid. Aga samas ta pole tüüpiline teismeline, sest kui noored lähevad kõigega kaasa, siis Holden hoidis ikka omapäi. Holden ei tahtnud, et lapsed kukuksid samasse auku, kuhu teised on kukkunud. Ta tahtis, et laste endi mõttemaailm säiliks.

Ma ei oska täpselt öelda miks, aga mulle see raamat väga ei meeldinud. Kuigi nüüd peale arutusi klassis, olen hakanud sellesse teisiti suhtuma.

Järgmiste lugemisteni!